Viis aastat suitsuta

Jaa, ... Vaat' kus aeg on lennanud. Tuleb välja, et mu viimasest sigaretist on möödas juba rohkem kui viis aastat.
Ja tundub, et vist tõesti pole olemas "endist suitsetajat". Aeg-ajalt, tõsi küll harva, taban end ikka mõttelt, et praegu tahaks küll ühe suitsu teha. Õnneks kaovad need mõtted niisama kiiresti kui nad tekkivad.
Kehakaal püsib ikka 100 kg kandis.
Tore on see, et paljud mu sõbrad-tuttavad on ka selle aja jooksul suitsetamisest loobunud. Mõni üksik "dinosaurus" veel suitsetab.

Oh küll ma olen tubli

Peagi saab minu suitsetamisest loobumisest juba neli aastat täis. Olen endiselt suitsuvaba. Pole selle aja jooksul ühtegi mahvi tõmmanud. Tibatillukesed isuhookesed käivad ikka aeg-ajalt peal kuid need mööduvad hetkega. Kehakaal püsib umbes 100 kg peal.

Eelmisest postitusest on üle aasta möödunud

Mul on rõõm teatada, et olen jäänud endale kindlaks. Pole siiani ühtegi mahvi tõmmanud. Põhimõtteliselt kehtib endiselt kõik see mida kirjutasin eelmises postis, aasta tagasi. Tillukesed tühjuse hetked käivad endiselt peal aga need lähevad väga kiiresti üle. Ei tea, ei mäleta, võib-olla käivad sellised isud peal ka inimestel kes pole kunagi suitsetanud. See on umbes selline tunne, et tahaks praegu midagi magusat, või suutäie soolast, või midagi...
Ühel päeval, muide, kontorist välja astudes, tabasin end automaatselt taskuid kobamas - suitsupakki ja tulemasinat otsimas. Ehmatas ausalt-öeldes.

Seitse kuud hiljem

Viimasest sigaretist on möödunud nüüd juba rohkem kui 7 kuud. Peab tunnistama, et suitsuisu käib ikkagi aeg-ajalt kallal. Õnneks juhtub seda võib-olla paari päeva tagant ja läheb mõne minutiga üle. Nätsud (tavalised, mitte nikotiiniga) on ikka käepärast nii tööl, kodus kui autos. Kehakaal on nüüd mõnda aega juba 100 kg kandis püsinud.

Peaaegu neli kuud täis

Tere jälle,
Pole tükk aega mahti saanud kirjutada. Tänan küsimast, mul läheb hästi ;) Siiani pole ühtki suitsu teinud. Endiselt käivad aeg-ajalt isud peal aga neist saab üle. Eile sai baaris sünnipäeval käidud. Ümberringi umbes pooled suitsetasid. Aga isu see peale ei ajanud. Vastik kui tuuletõmme kellegi suitsuvine pidevalt nina alla toob.
Tuleb tunnistada, et kehakaalu on veelgi lisandunud. Nüüdseks siis juba 6 kilo võrreldes sellega mis ma olin veebruari keskel. Ahel-kommisöömise olen nüüdseks ka maha jätnud.

Kaks kuud täis

Tere jälle üle pika aja. Ja ongi, näed, juba kaks kuud möödas sellest kui ma suitsetasin oma viimase sigareti. Mittesuitsetamine läheb aina lihtsamaks kuigi vahel siiski juhtub, et tekkib soov. Aga see polegi nagu mingi õige suitsuisu vaid nagu rohkem mingi refleks. Ükspäev kui töökaaslane oli oma sigareti läitnud, leidsin end oma jopetaskutest midagi paaniliselt taga otsimas. Õnneks oli seal nätsupakk mida ma nüüd endaga alati kaasas kannan. Sai siis, tähtsa näoga, näts põske pistetud ;) Teiseks leevendajaks olen omale leidnud mingid soolased vahvlid - vast ikka paremad kui kommid mida alguses ohtralt pruukisin. Komminosimine oli esimestel nädalatel tõesti hullumeelne. N'jah, nosimisest rääkides, võtsin esimese paari nädalaga umbes 4 kg kaalus juurde. Õnneks on see sellele tasemele nüüd jäänud ka ja ehk õnnestub ajapikku natuke tagasi ka venitada.

Viis ja pool nädalat hiljem

Aina vähem ja vähem on millest kirjutada. Ise-enesest on see muidugi tore, et vaev aina väiksemaks jääb. Kadunud on ka hommikused pruuni värvi rögaklimbid. Aeg-ajalt siiski tekkib tunne, et nüüd läheks ja teeks ühe suitsu. Eriti juhtub seda just peale mingit ärritust või peale mingi suurema tööga valmis saamist või õhtul kontorihoonest välja astudes. Õnneks olen siiani vastu pidanud ja olen üsna kindel, et tagasiteed enam ei ole.
Palju õnne mulle ;)

P.S. Ma ei saa aru kuidas suudab mittesuitsetaja suudelda suitsetajat eriti kui viimane on hiljuti suitsu teinud. Mulle hakkab ikka tõsiselt vastu kui keegi äsja suitsetanu paari meetri pealtki minu suunas välja hingab. Huuhh!! Jõle!! Peab ikka tugev armastus olema, et seda oma nina all taluda...

Kolm nädalat täis

Tere jälle!
Täitunud on juba kolm nädalat ilma suitsuta. Paar päeva enne kolmanda nädala täitumist hakkasid jälle üsna piinarikkad suitsuisu hood. Võibolla olid need tingitud nädalavahetusel peetud suuremast peost. Naljakas, et peol ei ajanud üldse suitsetama. Teiste suitsuhais tundub pigem vastik. Eriti rõve on äsja suitsetamast tulnu sügav ohe. Autos on ka ikka korralik konihais sees kuigi tuhatoosi pesin lausa seebiga puhtaks. Kusjuures hais on tugevam just siis kui pea tagauksest sisse pista - eks tagaistmel on pehmeid pindu ümber rohkem ja seal ei ole nii suurt õhuvahetust koguaeg. Olen avastanud, et kui ei suitseta siis ei peagi auto aknaid üles-alla kerima :) . Üles-alla liigutatavad aknad ongi siis autol ju ainult politseinikule dokumentide ulatamiseks. Naljakas, miks nad veel mootoriga peavad käima ja miks nad kõigil ustel üles-alla käivad.

Kaks nädalat täis

Nii,
Kaks nädalat on juba täis saanud ilma ühegi suitsuta. Sellest üks nädal ka ilma nikotiiniplaastrita. Esimesed kaks päeva ilma plaastrita olid siiski üsna rahutud aga edasi läks juba lõbusamalt. Nüüd juhtub veel ainult paar korda päevas, et tuleb selline tunne, et nüüd paneks suitsu ette. Õnneks lähevad need hood nüüd ka juba lihtsamalt üle. Varem sai ikka nätsu (tavalist suhkruvaba, mitte nikotiininätsu) või kõrsikuid isuhoo leevendamiseks näritud aga viimastel päevadel piisab ainult mõttest - häh, ma ei tossa ju enam.
Nädalavahetusel sai sõpradega kontserdil käidud ja pärast meie pool veel õlutki rüübatud. Isegi sõbrad tegid ainult paar suitsu ;) Tegelikult oli see üks asi mille pärast ma alguses muretsesin - kuidas ikka õlut juua saab kui suitsu ei tee. Saab küll. Pole hullu midagi.

Üldiselt on mul tunne, et olen selle sõja võitnud ;)
Võtan lahkesti vastu õnnitlusi.

Seitsmes päev

No-nii. Nädal ongi täis saanud.
Täna siis proovisin ilma plaastrita. Võtsin lihtsalt igaks-juhuks plaastri tööle kaasa kui väga hulluks peaks minema.
Tuleb siiski tunnistada, et plaastritel on positiivne mõju. Kui nädala teine pool oli plaastri abil juba päris lihtne siis täna, ilma plaastrita, oli ikka üsna ebameeldiv. Siiski kergem kui paar esimest päeva. Mõtlesin, et peab ikka selle plaastri ka ära jätma kuna see on ju tegelikult palju suurem nikotiini kogus kui ma vanasti suitsudest sain (0,1mg x 20 vs. 10 mg). Muidu on pärast veel suurem sõltuvus kui enne.
Siiski olen täitsa kindel, et vähemalt pool sõltuvusest on lihtsalt harjumus. Eks paistab kuidas edasi läheb aga olen üsna kindel, et minna saab ainult lihtsamaks.

Ja kõigile kes ei ole suitsetajad ütleks:
Ärge te mingil juhul suitsetama hakake! Kui on kange tahtmine proovida - palun, tehke üks suits ja köhige nii, et nina tatine ja silmad märjad aga teist ärge niipea enam tehke.

Kolmas kuni kuues päev

Vahepeal on kirjutamine soiku jäänud.
Asi hakkab vaikselt juba paremaks minema. Laupäeval sai mittesutsetajast töökaaslase autoga Pärnus teatris käidud. Pakkus küll lahkesti poole tee peal suitsupausi - kohe hea meel oli teatada, et "Ei, tänan. Pole vaja. Ma jätsin maha". Teatris istuminegi polnud enam mingi piin ja vaheaja ootamine, et saaks aga pläru ruttu hambusse.
Eile julgesin juba paar õlutki võtta - ei juhtunudki midagi hirmsat. Kartsin küll, et õlu ajab koleda suitsuisu peale aga ei midagi hullu.
Kusjuures mul hakkab tekkima tunne, et neist plaastritest pole tuhkagi kasu. Suitsuisu on ikka rohkem harjumustega seotud. Ikka peale sööki, peale jooki, autosse istudes - ilmselgelt on tegu harjumusega. Nikotiinivajadus ei saa ju hüppeliselt suureneda just autosse istudes. Pealegi on ju plaaster peal mis peaks vere nikotiinisisalduse endisega võrreldes mitmekordse hoidma.
Üks plaaster ongi veel alles. Ma arvan, et ma järgmist pakki enam ei ostagi. Aga eks näis - võibolla ma olen siiski plaastri mõju alahinnanud ja ülehomme tuleb poolest päevast apteeki joosta.

Teine päev

Päev oli üsna lihtne - tööl tegevust jagus. Närisin vahepeal kõrsikuid ka.
Aga õhtud on hullud. Eile hakkas tõsiselt painama alles peale kella 22. Läksin tavalisest varem magama. Täna hakkas aga juba peale 20. Külmkapis on juba puhas vuuk tehtud. Komme on ka juba hulga söödud. Hädasti peaks leidma mingi tegevuse milles ei oleks reklaamipause või artiklid ei lõppeks.
Ei teagi kas viga on selles, et õhtuks hakkab plaastri mõju üle minema (kuigi lubatud 16 tundi peaks täis saama alles kell 24) või selles, et kodus ei ole mingit haaravat, pausideta tegevust.

Esimene päev

Täna on siis esimene päev ilma suitsuta.
Eile õhtul kägardasin viimased järele jäänud sigaretid kokku ja viskasin minema.
Nicorette plaastri panin kohe hommikul ärgates peale. Umbes poole tunni pärast hakkas plaastri alt koledasti sügelema aga õnneks läks see hiljem üle.
Pidevalt käib suitsuisu ikkagi peal aga see tundub rohkem harjumustega seotud olevat. Olen harjunud suitsetama peale sööki, peale kohvi (mida ma tarbin ohtralt), autoga sõites...
Sisendan endale, et pole sul vaja midagi - voolab ju nikotiin plaastri seest otse verre ;)
Õnneks on täna tööjuures tegevust jätkunud - töösse süvenedes läheb suits meelest.
Kohvikus lõunal käies tundus kellegi poolt väljastatav sigaretisuits tõsiselt vastik ja üle laua istuv kolleeg haiseb peale suitsupausilt tulekut ikka eriti rõvedalt.

Ei taha enam tossata

Olen 31 aastane mees ja suitsetanud olen umbes 15 aastat. Iga päev umbes 1 pakk. Viimased paar aastat olen suitsetanud kõige lahjemaid saadaolevaid sigarette (o,1 mg).
Lugesin kuskilt Internetist, et hea nõks on määrata mahajätmise kuupäev pikema aja peale ette. Nii ma siis määrasingi selleks 15. veebruari 2006. (siis umbes 2 kuud ette).
Ostsin apteegist ka Nicorette plaastrid 10 mg/16h. Pakis on neid 7 tükki ja pakk maksab 208 krooni. Seega läheb see lõbu maksma umbes 30 krooni päevas mis on poole rohkem kui minu poolt pruugitud sigaretid.
Kuna olen kuulnud, et suitsetamisest loobudes võib kehakaal tõusma hakata siis olgu siinkohal seegi ära märgitud - 89 kg.