Viis ja pool nädalat hiljem

Aina vähem ja vähem on millest kirjutada. Ise-enesest on see muidugi tore, et vaev aina väiksemaks jääb. Kadunud on ka hommikused pruuni värvi rögaklimbid. Aeg-ajalt siiski tekkib tunne, et nüüd läheks ja teeks ühe suitsu. Eriti juhtub seda just peale mingit ärritust või peale mingi suurema tööga valmis saamist või õhtul kontorihoonest välja astudes. Õnneks olen siiani vastu pidanud ja olen üsna kindel, et tagasiteed enam ei ole.
Palju õnne mulle ;)

P.S. Ma ei saa aru kuidas suudab mittesuitsetaja suudelda suitsetajat eriti kui viimane on hiljuti suitsu teinud. Mulle hakkab ikka tõsiselt vastu kui keegi äsja suitsetanu paari meetri pealtki minu suunas välja hingab. Huuhh!! Jõle!! Peab ikka tugev armastus olema, et seda oma nina all taluda...

Kolm nädalat täis

Tere jälle!
Täitunud on juba kolm nädalat ilma suitsuta. Paar päeva enne kolmanda nädala täitumist hakkasid jälle üsna piinarikkad suitsuisu hood. Võibolla olid need tingitud nädalavahetusel peetud suuremast peost. Naljakas, et peol ei ajanud üldse suitsetama. Teiste suitsuhais tundub pigem vastik. Eriti rõve on äsja suitsetamast tulnu sügav ohe. Autos on ka ikka korralik konihais sees kuigi tuhatoosi pesin lausa seebiga puhtaks. Kusjuures hais on tugevam just siis kui pea tagauksest sisse pista - eks tagaistmel on pehmeid pindu ümber rohkem ja seal ei ole nii suurt õhuvahetust koguaeg. Olen avastanud, et kui ei suitseta siis ei peagi auto aknaid üles-alla kerima :) . Üles-alla liigutatavad aknad ongi siis autol ju ainult politseinikule dokumentide ulatamiseks. Naljakas, miks nad veel mootoriga peavad käima ja miks nad kõigil ustel üles-alla käivad.

Kaks nädalat täis

Nii,
Kaks nädalat on juba täis saanud ilma ühegi suitsuta. Sellest üks nädal ka ilma nikotiiniplaastrita. Esimesed kaks päeva ilma plaastrita olid siiski üsna rahutud aga edasi läks juba lõbusamalt. Nüüd juhtub veel ainult paar korda päevas, et tuleb selline tunne, et nüüd paneks suitsu ette. Õnneks lähevad need hood nüüd ka juba lihtsamalt üle. Varem sai ikka nätsu (tavalist suhkruvaba, mitte nikotiininätsu) või kõrsikuid isuhoo leevendamiseks näritud aga viimastel päevadel piisab ainult mõttest - häh, ma ei tossa ju enam.
Nädalavahetusel sai sõpradega kontserdil käidud ja pärast meie pool veel õlutki rüübatud. Isegi sõbrad tegid ainult paar suitsu ;) Tegelikult oli see üks asi mille pärast ma alguses muretsesin - kuidas ikka õlut juua saab kui suitsu ei tee. Saab küll. Pole hullu midagi.

Üldiselt on mul tunne, et olen selle sõja võitnud ;)
Võtan lahkesti vastu õnnitlusi.